Ühistööna valmis loodusõpetuse tunnis muinasjutt. Õpetaja vaev oli trükkida laste öeldud laused. Ehk veidi suunas laste mõtteid eelnevalt vastatud selle nädala küsimus. Sel korral teadis vastust Eveli, kes oli seda kodus koos vanematega otsinud. Lapsed fantaseerisid veidi ka pliiatsitega. 
Oli kord kurk, kelle nimi oli Kurk. Tal oli oma peenar. See oli hoopis majas, mille nimi on Kasvuhoone. Kasvuhoones kasvas tal 18 kurgibeebit. Kõik nad kasvasid ühe kurgitaime küljes. Õdesid oli 12 ja vendi oli 6.
Nende nimed olid Martareta, printsesskurk Sandataaria , Lillitaaria, Liisi, printsess Kiki, Piisa, Lote, Lota, Kurgibeebi, Vivi, Lavadonna, Atsenii, härra Haapsalu, Liset, Jessi, Kiti, Cooper, Peeter, Ruudi. Nad pidid varsti saama veel ühe õe, kes oli alles väike õiepung.
Nende kasvatajatädi ütles, et teie saate minu lapselapse maitsvaks kurgiks ja vitamiinide andjaks. Kurgibeebid käisid laadal ja tagasiteel olid väga väsinud (muinasjutus on neil jah jalad all). Neid nägi rebane ja rõõmustas, et saab hea suutäie. Rebasele eriti ei maitsenud. Kurgibeebid naersid rebase kohta.
Siis nad mõtlesid, et ei taha olla lapse söök. Aga siis ütles üks võlur: “Ärge muretsege! See on hea asi”. Kurgilapsed läksid tagasi peenrasse, sest nad kartsid, et tädi saab vihaseks nende peale. Kui nad jõudsid tagasi peenra juurde, siis juhtus nii, et rebane oli neid oodanud. Rebase lõks oli neil aga tšillipurk. Reinuvader hakkas köhima ja jooksis metsa kännu otsa vett jooma. Ja kui kurgid läksid tagasi peenra juurde, siis nad teadsid, et rebast enam ei tule ja elasid õnnelikult elu lõpuni.
Siis hakkasid munadepühad ja kõik läksid munasid otsima, sest jänes peitis need ära. 
Kommentaare ei ole:
Uute kommentaaride lisamine on keelatud