Lärm ja vaikus

 23.novembril mõtlesid kõik lapsed veidi lärmile ja vaikusele meie ümber. Nii sai kokku ühine luuletus. 

Meie klass on lapsi täis,

teistes klassides  ruumi näis.

Meie klass lõbus näis,

siin on lärmi täis. 

See lõbus maailm,

vaiksena see ei näi. 

Meil on suur klass

ja kõigil oma pass.

Me lärmakad oleme,

harva vaiksed oleme.

Meie klassil on üks on viga, 

sest siin lendab üks siga

ja see siga ruigab, mis kole.

Ma loodan, et sellist siga meil enam ei ole. 

Vahel see siga ka magama jääb

ja end vaikus siis sisse säeb,

siis tuleb klassi õpetaja

kõige lärmi lõpetaja. 

Lärm on suur, vaikus on väike

peod on lärmakad,

aga vaikus on valge.

Tuuline lärm, lapsed on pimeduses

aga valgus on kella tiksumine. 

Igal ühel oma lärm

nüüd on vaja vaikust.

Jookse, laula, karju

Nüüdseks klass on vaikuse koht. 

Enam me ei käi 1.klassis

ja  karjumist ei ole. 

Palun ära aja lärmi

see on väga kõva!

Oleme kogu aeg tasa.,

muidu seinad lähevad tükkideks

Vaikus on hea,

siis kellelgi ei valuta pea.

Lapsed on tublid ja vaiksed

. 

Ole virk, ole kraps

sa oled ju koolilaps

vaikus on tähtis õppimiseks

ja lugemiseks,

lärm on halb keskendumiseks.

Lärm on kõva ja halb

see kajab hullult.

Vaikus aga mõnus on, 

sest siis saab keskenduda

aga lärmis ei saa.

Kui kell seisma jääb, 

siis vaikus algab taas.

Lärm on see, mis igas koolis

lärmakas on iga klass

Mure selles: lärm on suur.

Selle vastu ei saa.

Ärme karju ega raju

oleme vaikselt igal pool

Sest muidu kooliseinad

lärmist katki lööd.

Ärme lärma vahetunnis

siis olla on kõigil hea

vaikus mõjub meil hästi

see võiks olla meie motoks.